Mis on piltmõistatused?
Nimetatud ritta mahuvad ka mõistatuste paberkartoteegis leiduvad umbkaudu 7500 piltmõistatust ehk reebust - need on mõistatused, mille vormi moodustavad sarnaselt tavamõistatustele küsimus ja vastus. Oluliseks erinevuseks muudest mõistatuse alaliikidest on asjaolu, et harjumuspärase rahvaluule omaduse - suulisuse - asemel on tegemist kirjaliku realiseeringuga:
Mis on pildil?
Kodaniku lips jäi liftiukse vahele.
Kaelkirjak neelas telefoni alla.
Pime kerjus tänavanurga taga.
Piltmõistatuste traditsioonilisus ja improvisatsioonilisus
Piltmõistatuste andmebaasi luues oli folkloristlikust aspektist huvipakkuv ka materjali traditsioonilisusest ja suurest improvisatsioonilisusest lähtuv probleemistik. Eesti piltmõistatuste loomispõhimõtetest rääkides on seda teemat varem puudutanud Mall Hiiemäe (1995).
Rahvaluulele omaselt toimivad traditsioon ja improvisatsioon vastandlikult: traditsioon püüab säilitada teksti muutumatult ja kajastub eelkõige suurtes ja laialt tuntud piltmõistatustüüpides, lapsed teavad kindla pildi juurde just konkreetset vastust.
Traditsioonilisemate (levikult tugevate) tüüpide esikümme on järgmine:
1.
Karu ronib puu otsa. [RKM, KP 11, 591 (7)] 709 varianti
2.
Kaelkirjak akna taga. [RKM, KP 30, 357 (2a)] 701 varianti
3.
Kauboi sõidab jalgrattaga. [RKM, KP 5, 406 (6)] 550 varianti
4.
Mehed mängisid kaarte, üks kaart kukkus laua alla, nüüd nad otsivad seda. [RKM, KP 2, 523 (24)] 286 varianti
5.
Neli elevanti nuusutavad apelsini. [RKM, KP 11, 410 (16)] 270 varianti
6.
Vanaeit veab kitse, aga ainult nöör paistab. [RKM, KP 21, 53 (3)] 220 varianti
7.
Kauboi sõidab paadiga. [RKM, KP 36, 360 (7)] 186 varianti
8.
Ema jalgu pesemas (tagantvaates). [RKM, KP 43, 158 (9)] 155 varianti
9.
Vanamutt palvetab. [RKM, KP 1, 354 (2)] 148 varianti
10.
Nõia transport. [RKM, KP 3, 359 (3a)] 131 varianti
11.
Neeger pimedas toas. [RKM, KP 10, 5 (15)] 118 varianti